KKK

prindi

1. Kas eVote Keskkond on turvaline ja andmed ei satu kõrvaliste isikute kätte?

 

eVote on sama turvaline kui internetipank, või kui e-maksuamet. Siseneda on võimalik vaid identifitseeritud kasutajatel. Andmeid hoitakse kõrge turvalisuse astmega serverites. Ühistu andmetele saavad ligi vaid teie ühistu juhatuse poolt volitatud isikud ning andmetele ligipääsud (k.a süsteemi haldaja poolsed) on logitud ning hiljem kontrollitavad. 

 

2. Kas juhatuse liikme valimisel peab ka olema 51% häältest otsuse vastuvõtmiseks? 

 

Ei, juhatuse liikme valimine on isikuvalimine, mille korral osutub isik valituks siis, kui ta saab teistest rohkem hääli. Seega võib sellisel korral piisata otsuse vastuvõtmiseks ka sellest, kui poolthääli antakse näiteks ainult 25% häältest.

 

3. Kui volitatakse teist isikut, siis kas volitaja ei ise enam dokumente ei näe?

 

Volituse andmine säilitab volitajal võimaluse vaadata dokumendiarhiivist dokumente.

 

4. Kas otsuse eelnõud saab kustutada?

 

Eelnõud ei saa kustutada teatud faasis enam, sest eelnõud võib olla korteriühistu liikme poolt juba hääletatud.

 

5. Mitu päevakorrapunkti saab olla hääletusel?

 

Lihtsuse eesmärgil saab hääletusel olla 1 päevakorrapunkt (1 hääletus = 1 päevakorrapunkt).

 

6. Mis formaadis ja mis suuruses tohib Keskkonda (arhiivi) laetav fail olla?

 

Pildifaili mõõtmed genereerib Keskkond ise vajalikku suurusesse. Failide üldine maksimumsuurus on 100 MB.

 

7. Kas erinevate kasutajate kontaktandmetesse saab panna kaks elektronposti aadressi?

 

Saab olla ainult üks elektronposti-aadress.

 

8. Kas ühte eelnõupunkti saab hääletada piiramatul arvul kordi?

 

Jah, kehtima jääb viimasena antud hääl.

 

9. Missugune KÜ nimi sisestada Keskkonda?

 

Keskkonda peab sisestama KÜ ametliku (pika) nime, sest selle alusel formeerub protokoll, mis on ametlik dokument.

 

10. Mis saab edasi, kui protokoll on koostatud?

 

Kui protokoll on koostatud, tuleb see Keskkonnast allalaadida ja saata meilitsi tutvumiseks liikmetele. Keskkonnas käivad arendustööd selle toimingu automatiseerimiseks.

 

11. Kas on võimalik muuta protokollis päevakorra järjekorda?

 

Jah, eelnõupunktide kõrval on olemas vastavad nooled.

 

12. Kas juhatuse ja üldkoosoleku protokollile on võimalus lisasid manustada?

 

Jah, dokumente on võimalik juurde lisada nupu „Eelnõuga seotud dokumendid.“

 

13. Mis sisuline vahe on eelnõu seisundil „koostamisel“ ja „aktiivne?“

 

Eelnõu on seisundis „aktiivne,“ kui eelnõu koostaja on vajutanud nuppu „Märgi, et eelnõu on valmis,“ sinnamaani on seisundiks „koostamisel.“

 

14. Mis dokumente näeb revident?

 

Revident näeb juhatuse koosoleku ja üldkoosoleku aktiivses seisundis olevaid eelnõusid. Ühtlasi näeb revident arhiivi „Dokumendid“ lisatud faile.

 

15. Kas majahaldur ja revident saavad olla majavälised? 

 

Jah, saavad.

 

16. Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule?

 

Keskkonnas on määratud omanikuks isik, kes on korteriühistu liige. Vastavalt seadusele võtab juhatus korteriühistu liikmeks ühe omanikest vastavalt omanikevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kui aga ka teine omanik soovib teostada omaniku õigusi, saab Keskkonnas omanikuks määratud isik teda volitada õigusi teostama. Kui omanikud ei jõua üksmeelele, siis vastavalt ühinguõiguse printsiipidele võimalikke hääli selle korteriomandi eest ei arvestata.

 

17. Kas juba hääletamiseks avatud otsuse vastuvõtmist saab peatada / tühistada. 

 

Ei saa (see ei ole vastavuses ühinguõiguse printsiipidega).

 

18. Kas juhatuse otsuste vastuvõtmine (koosolekut kokkukutsumata kujul) toimub samadel alustel nagu ühistu liikmete otsuste vastuvõtmine?

 

On väike erinevus. Otsuse vastuvõtmiseks küll piisab häälteenamusest, kuid meeles peab pidama, et kõik (100%) juhatuse liikmed peavad hääletuses osalema (nõue tuleneb seadusest). 

 

19. Mitu häält annab iga korteriomand?

 

Seaduses on vaikivalt seatud nii, et 1 korteriomand = 1 hääl. Kuid peab jälgima ka põhikirja, milles võib olla seadusest vaikivalt toodust erinevus. Ka peab silmas pidama, et osades ühistutes võib ka panipaik ja/või autokoht olla kinnistusraamatu järgi korteriomand.

 

20. Kust saab allalaadida korteriomandite info?

 

www.rik.ee – e-Kinnistusraamat – Uus e-kinnistusraamat – Seotud kinnistud – Logi sisse – otsingusse sisestada KÜ maja aadress  ja märkida linnuke lahtrisse „õigustatud isik“ – Salvesta (CSV-formaadis). Mitme maja puhul korrata seda protsessi.

 

21. Keda loetakse ühistu liikmeks?

 

Seaduse järgi on liikmeteks kõik korteriomandi omanikud (liikmeks saadakse automaatselt ilma avaldust esitamata omanikuvahetuse kande tegemisel). Seejuures tuleb aga arvestada ka põhikirjas toodut. Nimelt on paljudes põhikirjades säte, mille järgi peavad korteriomandi ühisomanikud omavahel kirjalikult kokku leppima, kumb omanikest on ühistu liige ja vastava kokkuleppe esitama juhatusele.

 

22. Kui palju enne hääletuse ajaperioodi algamist peab olema kutse hääletusele välja saadetud?

 

Otseselt sellist nõuet ajale ei ole seaduses seatud. Siiski võiks hääletuse korraldada selliselt, et kutse hääletusele oleks läinud vähemalt 3 päeva enne hääletuse lõppemist välja.

 

23. Kuidas saada hääletuseks vajalikud korteriühistu liikmete elektronposti-aadressid?

 

Vastavalt Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse pg 46-le on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige elektronposti-aadressi.

 

24. Kas ühistu esimees peab tingimata keskkonda sisestama ühistu liikmete elektronposti-aadressid?

 

Ei, Keskkonda ei pea tingimata ühistu liikmete elektronposti-aadresse sisestama. Saab ka nii, et ühistu esimees saadab vastavad elektronkirjad (hääletuseks vajaliku teabega) ise ühistu liikmetele.

 

25. Kuidas ära hoida kasutajakonto ajutist lukku minemist?

 

Kui Keskkonda teha lühikese ajaga palju sisenemiskatseid, siis lukustab keskkond ajutiselt kasutajakonto. Selle ärahoidmiseks peaks korduva ebaõnnestunud sisenemise korral pigem ootama veidi aega enne uusi sisenemiskatseid. Kindlasti jälgida alati, et ID-kaardiga sisenemisel sisestaksite õige PIN-i. 

 

26. Miks ei nõua keskkond sisenemisel mõnikord PIN-i.

 

Keskkond tunneb ära, kui on avatud mõni ID-kaardi-sessioon. S.t, kui olete vahetult enne Keskkonda sisenemist sisenenud mõnda teise veebikeskkonda (nt. internetipank vms), siis ei ole vaja täiendavalt ID-kaardiga ennast audentida.

 

eVote keskkonnaga demo-versiooniga saab tutvuda aadressil www.evote.ee/demo (kasutajanimi: ...., salasõna: .....).

2. Kui volitatakse teist isikut, siis kas volitaja ise enam dokumente arhiivist ei näe??

2. Kas enne eVote keskkonnaga liitumist, saab selle keskkonnaga kuskil tutvuda?

eVote keskkonnaga demo-versiooniga saab tutvuda aadressil www.evote.ee/demo (kasutajanimi: ...., salasõna: .....).

 

 

 

 

 Korteriomandil ei saa olla mitut omanikku. Vajadusel saavad korteriomandi omanikud üksteist volitada

3. Kui volitatakse teist isikut, siis kas volitaja ei ise enam dokumente ei näe?

Volituse andmine säilitab volitajal võimaluse vaadata dokumendiarhiivist dokumente.

4. Kas eelnõusid saab kustutada?

Eelnõusid ei saa kustutada, sest eelnõusid võib olla hääletatud.

5. Kas korteriomandil saab olla mitu omanikku?

 Korteriomandil ei saa olla mitut omanikku. Vajadusel saavad korteriomandi omanikud üksteist volitada.